Esiteks alustaksin ma pöördumisega Alexi poole. Vaata, Alex, ei ole aus teiste inimeste kirjastiili ära varastada, et nemad oma laiskuse nurka peaksid viskama ja uue blogimisstiili tekitama. Enivei, proovime siis täna midagi muud, millega originaalne välja paista ja mind kaugelt eristada kõigist teistest inimestest, kes.... blogisid kirjutavad.
Lisaks jah ... kasutamisele, mis on minu poolt patenteeritud.
Hando magab. Äge uni on. Midagi sellest kui äge ma olen ja kuidas kõik mind lahedaks peavad... õigusega. Enivei. Järsku hakkab halb olla... mingi halb eelaimdus, midagi hirmsat on juhtumas, vajun paanikasse. Ärkan, avan silmad ja minu kohal on just oma viimast rünnakufaasi alustamas miski õudne karvane olevus. Võtan talt ümber kinni, lükkan põlve kõri alla ja röögin täie häälega... Lasen ta lõpuks lahti ja vaatan täpsemalt. Edlyn raisk!
5 minutit hiljem seisan keset elutuba magamisriietes ja... mulle valatakse tequilat. Ja Lorraine tantsib Erkki ees salsat. Erkki ei võta vedu. 2 tundi hiljem vaatame Ristiisa mingit osa ja jälgime, kuidas Erkki kindlameelselt üritab välisust vastupidi avanema sundida. Lõpuks tal see õnnestub ja ta suundub kuhugi... ära. Lähen magama. Ärkan taas, Veiko sätib endale just sätendavat pluusi selga ja värvib huuli. Jalga paneb ta platvormkingad. Priit vehib mööda tuba mõõgaga. Kehitan õlgu, panen maani ulatuva keebi selga ja lähme tööle. Tööl tervitab meid uksepeal miniseelikus Marlene.
Same shit, different day meil siin Temeculas.
elu suburbias on sumbunud vaiksesse leppimusse igapäeva väikeste veidrustega. noorelt kooripoisina ohtralt feimi kogunud hando igahommikused hääleharjutused nelly furtado repertuaari kallal hakkavad juba rutiinseks muutuma. priit maandab tekkinud stressi üha kallimate objektiivide ostmisega, mina püsin esialgu veel kohaliku burbooni-turuolukorra ülevaate juures.
aga täna kohtusime ballisaalitäie terapeutidega. this boy needs therapy, oli üks päris hea lugu the avalanche-itlt. pmst küll jah, siin firmas on hetkel neid rohkem kui mitu, kellele valvepsühholoogi teenust saab osutada. oleme jõudumööda ülesannete kõrgusel. ootame huviga madise, christine ja terrence-i kolme saabumist, next level, niiöelda.
kui hando kohe midagi kirjutab, siis ta rämedalt kopeerib mind.
Ma ei tea, kas see ongi siin nii, aga eilsel mootorratturite paraadil istus esimese Harley otsas... elus j6uluvana. Tavaliselt pidavat rahvas ikka T2nupyhadeni ootama. Pilti kahjuks seekord lisada pole...
So you've done Disneyland, the beach, Sea World, the Hollywood sign, Ozzfest, Las Vegas, and so on. So now what? Sure, you can keep hitting the (sometimes) overrated and (always) crowded famous local attractions. But unless you are made of money and enjoy waiting in long lines this can get old quickly.
Sometimes you can have the most fun doing nothing.
While talking with Sander one day I was telling him about how my neighbors often hang out and socialize over a beer and some music. He had the impression that it would be something like this.
Well he was (partially) right. On this particular day my nextdoor neighbor had just returned from active duty in Iraq. We had a little get together planned and I asked Sander and Roman if they wanted to attend.
I warned them about my nextdoor neighbor being a MAJOR yapper and told them not to get cornered by him. Well Roman didn't listen. Yup, even checked out the razor sharp knife.
Nurkaaetud eurooplane...aga kumb?
Ühel päeval mitu taurusega seotud seika.
Meie Hollywoodi tripiga tuli välja üks siiamaani suuremaid vigasid meie armastatud taurusega. Jahutussüsteemis tundub olema mingi tõsisemat sorti leke, seega olime sunnitud täitma seda igasugu vedelikega mida leidsime. Tundub et keegi sinna veel vett sisse pannud, kuna keema minnes pritsis sealt välja olulisel hulgal roostet. Täna viisis Alex Marlenile Romanni koostatud nimekirja asjadest mida tuleks tauruse juures parandada:
Things to pimp
#1 Engine cooling system leak (probably leaking near anti freeze overflow tank)
#2 Eninge cooling system temperature sensor not working
#3 Cooling system low liquid sensor not working
#4 Air conditioning not working
#5 Steering wheel backlash
#6 Check tyres and balancing
#7 Right rear door cushion
#8 Head lights blurred (is it possible to change the head light covers?)
#9 regular service (oil, brake pads etc, if needed)
Lõunalt tagasi tulles peatas meid kinni kohalik politsei(ilus naine) ja väitis meile, et meil mingi registration puudu. Tuli välja, et taurus pole üle 6 kuu olnud registreeritud CA osariiki. Pidavat olema paha paha. "Could I see the papers of the car?" küsimuse peale vastas Roman et "We have a bunch of papers" ja ulatas talle esimese ettejuhtuva hunniku paberitest mis käe toe sees oli. Õnneks leidus seal hunnikus ka õige paber ja meid lasti ausate nägude eest hoiatusega minema.
Ei tea kas auto parandus ja registreerimine läheb 2 või 3 korda auto hinda maksma.
Õhtul käisime Boot Barnis mingeid saapaid vahtimas. Kuna ma endale kauboi saapaid osta ei tahtnud, läksin välja autosse muusikat kuulama. Selleks pidin süüdet keerama mille tulemusel uksed lukku läksid. Autost välja astudes ja ust lükates torkas mulle pähe, et nii jäävad võtmed autosse kuna need autol ees. Ja nii läkski. Võti sees, uksed kinni. Õnneks tuli veidi aja pärast välja, et mingi imeliku juhuse tõttu olin kogemata akna lahti jätnud kui seisma jäime ja Roman arvas, et ma peaks selle ikkagi lahti jätma, seega saime ikka sisse. Õnnelik kokkusattumus.
Kahe market devi esindaja seiklustest San Franciscos:
- Kui shuttle viib teid downtown hotelli läbi kahtlase harlemilaadse piirkonna, see veel ei tähenda, et kõik on nii halvasti. Hotelliuksest vasakule jalutamine on siiski ohutu, isegi kui keegi magab ukse ees.
- Ilm linnas muutub iga poole tunni pärast ning on igal tänaval erinev.
- 'As a general rule, you will work eight hours a day, five days a week, with Saturdays, Sundays and Holidays devoted to recreation.'See pole väljavõte firma töölepingust vaid Alcatrazi reeglistiku punkt #20
- Ainus asi, mille üle Alcatrazi vangla kliendid (Al Capone kaasa arvatud) ei kurtnud - toit
- Merelõvide koor Pier 39 juures suudab üle karjuda kõiki turiste kes ümberringi jalutavad
- Kui ümberringi iga kolmas teeniduses töötav mees on gei ja ta üritab seda võmalikult selgelt näidata, siis olete San Franciscos
- Kui kodutu küsib raha stake-i õhtusöögi jaoks, siis olete San Franciscos
- Samal ajal kui Euroopa sõdis esimese maailmasõjas, SF-s tomus üks maailma võimsamaid kultuurisündumisi - World Fair 1915
- Golden Gate sild on tõesti võimas, kuigi üldiselt udu tõttu nähtamatu
- Vaatamata ja tänu ülaltoodule on San Francisco ilusaim linn USAs!
Jõudes ilma igasuguste probleemideta meeldivasse 22kraadisesse LAsse, mõtlesime Romaniga, et olemegi ilusti kohal. Valesti mõtlesime. Meie reis alles algas. Väljudes LAXist tervitas meid üks suur mustanahaline mees, keda me algul pidasime mingiks kohalikuks organiseerijaks. Temaga vestlemise tulemuseks kergendasime me mõlemad Romaniga oma rahakotti $10 võrra (annetasime Jeesusele vms). Seejärel juhatas noormees meid Super Shuttle mehe juurde, kes meile bussi hankis. Selline tunne oli, et jääme kohe shuttle peal magama, aga õnneks ei jäänud. Mingi 10 miili kaugusel Temeculast märkas Roman, et tüübil on silmad juba mitmendat sekundit kinni. "ARE WE THERE YET?!?!?" kõlas Romani suust. Just pomises midagi india ja inglise keele vahepealset "et kõik on korras". Nõnda juhtus mitu korda, kuid kiirus ei langend kordagi alla 75mph. Peale turvavööde kinnitamist tüütasime meest igasugu küsimustega, et too uuesti magama ei jääks. Soovitasin tal veel seismagi jääda ja puhata, aga too punnis vastu. Vaatamata kõigele sellele jõudsime ilusti kohale. Ajasime seejärel Madisele hirmu nahka rääkides talle meie seigast, kuna tollel oli samal ööl kell 3 vaja shuttlega LAsse sõita. Loodetavasti polnud tal sama juht. Kas keegi on muidu Madist näinud? Kui kellelgi edaspidi vaja selle firmaga tegemist teha, siis kontrollige kindlasti, et shuttle number ei oleks 988 ja juhiks ei oleks mingi india tüüp. Hetkel kahetsen ma täiega seda, et ma ei teinud pilti shuttle taga olevast kleepsust kus oli kirjas stiilis "Call us and let us know how i am driving" ja siis mingi number.
Tänasest (07.08) võin julgemalt poest näiteks õlut osta. Tundub, et väga paljud siin just Euroopa kuupäeva formaadist kuulnud ei ole ning tuleb päris kõvasti seletada, et vanust tegelikult on küll, kui hetkekuupäev USA formaadis veel nii ei näita. Tänasest olen siis ka USA kuupäeva järgi 21.
Ükskord Chrisi juurde barbecuele minnes oli vaja õlled kaasa osta. Passi mul kaasas polnud - ainult ID kaart ja juhiload. Albersonis tegime väike peatuse ning panin õlled letile, küsiti muidugi ID-d. Andsin kõigepealt ID kaardi ja seletasin pikalt-laialt, et olen küll 21, sest kuupäev on kujul dd.mm.yyyy mitte kuidagi teistpidi. Noorem naisterahvas leti taga ei uskunud, näitasin siis oma juhiluba. Ega seal midagi väga teistmoodi polnudki, aga näiteks oli juures seal väljaandmise kuupäev 16.06... Meil on Eestis äkki 16 kuud kalendris? Püüdsin veelkord seletada, aga ta ikka väitis, et ma ei ole veel piisavalt vana. Ta küsis igaks juhuks ühelt asjade pakendajalt ka, aga polnud temagi targem. Kõrval kassa sabas olnud vanem meesterahvas muigas ka selle peale. Ei jäänudki muud üle kui Ivo ostis järgmisest poest õlled ning läksime Chrisi juurde.
Üldiselt on õnnestunud siiski ära seletada, kui üksi pole ostnud. Ühes restoranis arvati, et mul nädala pärast sünnipäev, et võivad müüa küll jne..
Ema osutab Juku Chevy Blazer'ile ja küsib: "Mida küll tähendab siia kirjutatud PUSSY WAGON?" Juku mõtleb veidi, et mida emale vastata ja teatab siis särasilmil: "Kiisu-kaubik!"
Mina ja veel üks Vihmapuu kolleeg (selliste pikemate blondide juustega, musta dress-code'iga ja vallatu olemisega tüüp nagu...) käisime Göteborgis (e Gothenberg/Little London, Gooti mägi või Jumalate kindlus vm nimed millega me lagedale tulime). Ja ettevaatust, Rootsi reis võib teie rahakoti mõnuga tühjaks imeda. Ühe õlle eest pidi nt pubis välja käima üle 90 eesti krooni. Kuid võib ka nii talitada, et tänaval kõndides imed kõrrega McDonaldsi topsist veini...
Aga see pikkade blondide juustega noormees suutis pubis oma šarmiga või ma ei tea millega otsemaid ligi meelitada ühe Rootsi noormehe (samuti pikkade blondide juustega). Kes siis meile külalislahkelt jooke välja tegema tahtis hakata. Noormehe ümber kogunesid veel paar tema muhedat sõpra ja nii me keskustelu siis arenes. Nils - nii oli noormehe nimi - igatahes kirus hirmsasti Rootsi riiki, sotsiaalset kliimat - ühesõnaga kõiksugu heaoluühiskonna miinuseid (kuigi pisut teise nurga
alt kui meie Marten) ja kavatses järgmisel kevadel Vahemerele piraadiks minna ning selle nimel oma korteri maha müüa.
Meie pikajuukseline musta riietunud kolleeg tahtis nende noormeestega kangesti öhe kaduda, kuid pragmaatilistel kaalutlustel jäi see ära...
Ees oli ju veel ootamas "raske" festivalipäev!
Püüdsin nüüd siia mingi “seikluse“ välja pigistada, sest Raidi seiklust on lihtsalt vä-ga raske ületada.
No käisime Joeli ja paari californialasega ookeaniretkel. Tüüp, kes paadi orgunnis kasutas pidevalt parasiitsõna 'dude', nii et mulle meenutas ta seega kohe The Dude aka Lebowsky’t. Meie paadi nimi oli muide Mushroom (heheee...).
Mina aga vaimustusin merilõvidedest (siinses mereslängis ‘dogs’), kes juba sadama lähedal vees suplesid, haigutasid ja oma kollaseid hambaid näitasid, nii et tundsin peaaegu nende hingeõhku; oh, jõudsin neisse elukatesse täitsa ära kiinduda (mitte hingeõhu pärast, okei)
Joeli sooviks oli ületada oma eduka venna rekordit ja püüda hiigelkala. No ta tegi oma tribüüdi, mingi väikse makarelliga vmt. Joel igatahes korraldas paadil ka väikse massacre´i – verd lendas. Õigeid kalu tegelt me püüda ei suutnudki, ainult paar väikest, mis tagasi vette visati. Igatahes need minu lemmikud merilõvid elavad inimestega omamoodi sümbioosis. Näpsavad sööta õngeotsast ja minu kurvastuseks siis kalamehed tavatsevad neid mingite ragulkadega “tulistada”:( Njah mina sihukest asja vaadata ei suuda...Sadama ligidal oli näha ka üht ühe silmaga merilõvi, nuuks.
Meil õnnestus isegi vaala saba näha vilksatamas, mis oli ikka suur asi, sest meie ameerika Dude´gi karjus selle peale nagu hullumeelne...
Jah, aga Joel avastas jälle suitsetamise mõnud sel tripil…:)
Igatahes reis mõjus vaimselt jube värskendavalt ja vabastavalt, sest tööst me ei rääkinud ja dude´id näitasid üles elutervet ja ka pisut ameerikakriitilist suhtumist...
Pilt on Pacific'u paranoiapolitseist, kes tagasitulevaid paate kimbutab, et ikka illegaalseid kalu vmt ei toodaks. Mängisin üliagarat tibi-turisti, et "kas tohib teist pilti teha" jne, sest nad olid lausa paati läbi otsima tulemas. Edevus sai neist võitu ja nad leebusid...
Ahjaa, meil oli töö juures reede lõuna ajal barbeque. Office'i hoone ümber toimetasid mehhiko päritolu ehitustöölised, aga Steve´i autost lõõritas Doors ja Beach Boys, ning grillil tehti hamburgereid ja hot doge. Oh see oli lahe, me peame kah kindlasti oma uue hoone taga suveõhtutel selle traditsiooni looma!!!
Aga jah, mina olen ju ikka see, kes asjadest kiiresti vaimustusse satub...
Ehk mis juhtub siis, kui bosse kohal pole:
Siit nurgast hakkab kohe üks pissijoru jooksma. Ühel on kõht lahti olnud ja väljaheide seinale pritsinud. Siinsamas nurgal kükib muru sees väikelapse väljaheide. Kõige jälgim on see, et paviljoni ventilatsioon asub just siin ja tõmbab lõhnad majja,» rääkis Ojala.
Vot see ongi eesti ajakirjandus
http://www.postimees.ee/180407/esileht/siseuudised/255808.php
Erinevad otsingusõnad, mille abil siia lehele jõutakse:
1) plutoonium (Härrased KAPOst, kirjutage-joonistage meile..)
2) bigbenis (seesütlev?)
3) vana raha
4) tango ajalugu (vale korrus)
5) külmale maale
6) tortilla (delfi.ru otsingust)
7) liiklus kuriteod (huvitav, kuidas nad teavad)
8) teksa pood pimp
9) vesipiibu tubakas, kokaiin ja venezuela ning long island kokteil (optimistid..)