Esmalt ma tahaks teid kõiki tänada. Sellest päevast alates, kui sai teadmiseks Meediajuhi lahkumine meilt, alustasime kõik sümboolse kuuaegse vaikimisega siin lehel. Ilus äramineku kingitus. Aga aitab kah.
Mul on unetus ja kedagi pole USAs kah, nii et mõned mõttekesed tähelepanekud.
* Pärast kolmveerandit aastat suutsin ma esimesele Katrini küsimusele vastata. Nii palju siis teile skeptikutele, kes arvasid, et ta ei peaks minu tuppa tulema!
* Taneli motikas on nii massiivne, et Madise roller tõmbub iga päev talle lähemale.
* Aivar ja Priit plaanivad uut allavõtmisvõitlust. Küsimuseks jääb, kuidas nad sattusid 35st inimesest just minule pakkumist tulla tegema? Arvatavasti juhus.
* Signe: Tegime hääletuse, kas muuta Vihmapuu nime. Kuna osa inimesi ütles ei, siis seletaksime, miks me seda muudame.
* Uued sünnipäevad nõuavad uut pidu! Väidetavalt toimub uues kontoris. Stiil: maalrid ja torujürid
* Alex: Uues kontoris on sama teami inimesed ühes ruumis. Ainult seinad pannakse vahele.
* Sander vs Autod 0 : 2114 (and counting)
* Kristo (ekstöötaja) MSNi kommentaar Eesti Otsib Vaimuhaiget saate esinejale:
ETNp says:
RINNAD!!!! RINNNAAAD!
Ma ei jõudnud kohe vaadata, aga pakun, et ta mõtles Pipit.
* Kõigile teoreetikutele, kes te olete arvutand taksoga sõitmise olevat odavam auto omamisest. Minge *****!
Sellelt reisilt meenub kaks huvitavat sõitu
1) Steve on parajasti kogu müügimeeskonnaga kaalu alandamas ning tuleb keset tööpäeva minu juurde. S:"Jooksma ei taha minna?" P:"Aga miks mitte, läheme." S:"Las ma küsin, kas Richard on samuti huvitatud". RW:"Oi, loomulikult olen, aga mul ei ole riideid kaasas. Teeme nii, et läheme minu juurde ning jookseme seal". Loomulikult läksime kogu kambaba RW juurde ning igaüks võib arvata, mis jooksmisest sai.
2) Käisime eile õhtul AA ja RWga Captains Cabinis kaminavalgust nautimas. Juba kaks tundi peale martiini-viinakokteilide ja veini tarbimist läks jutt mootorrataste peale. Mingil moel otsustasime, et täna on õige õhtu korraliku nightride tegemiseks. Mõeldud tehtud, Mees peab tegema, mida Mees peab tegema. Kui me poole ühe paiku öösel lõpetasime oli seis tore. Isiklikult suutsin masina RW keerulisel rajal kolm korda välja suretada ning neli korda kergelt kukkuda. RWl juhtus apsakaid vähem, aga selle eest oli üks kukkumine selline, kus ta arvas, et murdis ribi. Kokkuvõttes aga igati tore õhtu. Of course remember! These guys are trained professionals, do not try it at home.
Õnneks teeb harjutamine meistriks. RWl kiireim ring (ilma mäeta) 2:06, minul 2:20. Eks näeb, usun järgmine kord läheb paremaks.
If you think you can walk on the streets of Egypt freely then you are
wrong. For every 5 meter on the street there is at least 1 shopkeeper
who tries to flatter you to buy something - if you make an eye-contact
then you are almost obliged to buy something. If you hear from
shopkeeper "Where are you from ?" question then you have met your
first not last countryman - because they comment your answer
with "Me too !".
An "educated" shopkeeper (shop visited by many Estonians) knows the
name of Estonian president, he has many so called friends in Estonia,
he even knows chess grandmaster Paul Keres. It's quite warm to hear
these kind of facts.
Everything is tips (bakšiš). If you are entering to the public
toilet, if you carry you luggage, if you take a taxi, if you let someone
local to take a photo from you, if you accept a present from local person-
then you will notice a friendly palm expecting some tips!
You are obliged to bargain! Don't buy anything unless you get a good
price. Good price is normally 25-50% from the price you were said at
first. If you do bargain then you show your respect for the shopkeeper :D
Red sea is crystal clear and ideal place to do snorkeling. You will see
breathtaking sealife when being under the water :P
Teate, need kasiinod on õudsad! Kõik puha prostituute ja liigkasuvõtjaid täis! Lähed sisse ja pauh kohe 10 minuti jooksul oled sõltlane ja... kõik raha läheb kah nendele... rikastele! Ma võiks lõputult jätkata.
Otsustasime siis kah Steniga selle institutsiooniga väheke tutvust teha, sest mille muuga üks progeja oma puhkusel ikka tegeleb kui enesehävitusega.
Ok Steni puhul "tutvust teha" väljendit kasutada on muidugi natuke kahtlane. See sai mulle selgeks 10 minuti jooksul Park Hotellis asuvas Olympic Casinos, kuna
1) Kõik tellerit teavad ta nime
2) Tal on kuldkaart
3) Ta teab kõigi tellerite nime.
4) Ta näib teadvat ka umbes pooli mängijaid suvaliste laudade taga.
Ok, aga pokkerit ta eriti enne mängind polnud.
Mis ma siis selles kurjuse pesas tähele panin?
* Ettekandjad ei oma dress-codei ja seetõttu olid nad kõik valinud pesuvaba päeva ja neil oli ka seljas kostüüm, kus on nabale auk tehtud. Lahe!
* Kui sa satud mõne igavleva vene uusrikka kõrval turniiril istuma, siis kui teda natuke kiita mõne täiesti lollaka liigutuse eest, siis teeb ta sulle 300 kroonise prae välja.
* Sten mängib pokkerit kah minust paremini, kuna minu turniirilt lahkudes jäi tema veel istuma. Õnneks on mul ikka veel see trips-traps-trulli oskus...
* Mida halvem mängija, seda paremini teab ta rääkivat, et teised võidavad puhtalt õnnega ja ei arvesta üldse kõigile teada tuntud Cantori teoreemiga. (kõik mat taustaga inimesed siinkohal naeravad ja teised peavad mind arusaamatuks veidrikuks)
* Enamik kasiinos olijaid ei olnudki depressioonis ja ma saan aru kah, miks. Mis krdit sa deprekad, kui sul õues uhiuus 7. seeria BEM on?
* Kui sa tuled kasiinost õnnelikuna tagasi, et said 300 eeku eest 4 tundi lõbu ja õhetavalt koju jõuad, siis ära ava postkasti! "You have 53 new messages" ja esimene kiri teate küll kellelt "Since you are on vacation..."
Esmaspäeval näeme, oh yee of little rest!
Niisiis, Priit,
mina näiteks olen vahel öösiti üleval. Ja Mikseri välispoliitilisi kommentaare on täitsa ok lugeda, aga....inimene tahab teada, naine tahab teada - mis toimub Washingtonis?
M
Herr Madis Spiegel peaks eelmist aastat meenutades v2ga h2sti teadma mida t2hendab siin jalgsi k2imine -
A) oled asotsiaal
B) oled narkomaan
C) oled vaene idaeurooplane.
Nyyd v6ib siia nimekirja lisada ka veel gay. Nimelt laup sai San Marcos'es yht rokika kanti klubi kylastatud. Aivar,Priit ja Ireen viskasid mu kuskil Guitar Center'i juures maha, kust sinna kontserdipaika miski 10km. Noja seks ajaks kui ma poest tulema sain oli v2ljas muidugi pime ja ykski takso number ei vastanud. Asusin siis miski googlemapi j2rgi astuma, korraga peatub mu k6rval auto, seest kysib tyyp et 'hey, do you need a ride', 'sure i do' vastan mina. Nojah autos hakkab tyyp siis seletama umbes et kui lahedad silmad mul on ja et 'i like dicks' vmt, sai talle siis selgeks tehtud et minu poolt v6ib ta p6rgu kerida (ennem viigu mind ainult sinna kontserdi paiga l2hedusse). Manguma ta j2igi (homo keeles l2henemisviis k6lab muide 'pleeeaaase lets do it') sinna klubi ukse taha.
J2rgmisel p2eval Temeculas RW juurde tagasi j6udmine oli omaette ooper, kesklinnast ma sobivat bussiliini ei leidnud ja taxot samuti mitte. Niisis l2ksin jala korterisse, Priit oli vist juba Seattlisse lennanud, Aivarit ja Granti polnud kohal ja telefonis numbrit ka polnud. So mis seal's ikka, otsustasin jala edasi minna ja linnapiirilt ehk h22letada. Lugu p22dis sellega, et olles vast 2 miili kaugusel rw kodust pidurdab eemal sinine Honda ning p33rab tagasi. Selgus et Richard'il oli kontoris miski demo olnud, nojah igatahes minu sangarlikust plaanist kesklinnast jala rw juurde minna ei tulnud napilt-napilt miskit v2lja. Seekord siis kilbita...
PS Kontsert tekitas tunde et peaks ise pilli nurka viskama, suht-koht suvaliste underground b2ndide tase paistab siin ikke Eestist masendavalt yle olevat.
Meie reis võõrale kontinendile oli täiesti ebaharilik. Algas muidugi huvitavalt, nimelt lendasime propellerlennukiga Helsingisse, sealt edasi oli aga täielik kaos. Vanad reisijad olid täiesti peata. Astusime Helsinkis lennukilt maha, sõitsime bussiga terminali, vaatasime pileteid ning sammusime oma värava juurde .. ning ei uskunud, kus me oleme. Väravaesine oli _täiesti_ puhas. Hakkasid kahtlused teemal, et see ei ole võimalik, äkki oleme vales terminalis, piletil on vale värav. (Mitteteadjale niipalju, et meie uues multikultuurilises ühiskonnas tuleb Ameerika lennikile saamiseks vaja läbida korralik kadalipp. Alates esmasest passi/viisa uuestikontrollist, peatumiskoha märkimisest, lisaläbiotsimisest ja lõpetades kiirintervjuust lennuki juures, kus suur must mees vaatab sulle süütute silmadega otsa ning küsib, kas kavatsete muuhulgas kaasa võtta ka elektroonilisi vahendeid). Igal juhul läheb antud operatsiooniks tänapäeval kõva kaks tundi. Käisime siis kogu lennujaama läbi otsides teist terminali ja saime loomulikult teada, et seda lihtsalt ei ole.
Mis seal ikka, Rait pani oma kodinad maha ja kukkus oma balalaikat tinistama, ülejäänud kamp läks tax-free poode uudistama. Ainus muutus viimase 5 aasta jooksul on see, et on juurde tulnud hunnik uusi iPodi aksessuaare. Kui tagasi jõudsime, leidsime, et Raidil on tekkinud hunnik väikeseid imetlejad. Pisikesed poisid vanuses kuni 4 aastat oma isadega. Huvitav, kas see peaks midagi tema muusikastiili kohta ütlema?
--
Küsisin vahepeal Raidi kommentaari ning sain vastuseks: Muusikastiil mida viljelen on selline sõbralik, lastele meeldib, sellepärast nad kohkunult sealt minema jooksidki.
--
Meie imed ei lõppenud, üle mere lendasime Douglas MD-11 tüüpi lennukiga. Enne reisi ristisime antud liiklemisvahendi lendavaks kirstuks. Tuli välja, et tegemist oli ennatliku otsusega, nimelt ma ei ole üheski teises lennukis kohanud nii suure "legspace'iga" istmevahesid. Hiljem kuulsin Aivarilt, et ta püüdis kavalalt end poollamaskile ajada, proovimaks, kas ta saab põlvedega esimese pingi ära puudutada, tuli välja, et saab, aga selleks ajaks oli seljatugi juba kaugele jäänud.
Ülejäänud reis läks nagu ikka, jõudsime Temeculasse umbes kell 2 öösel olles teel olnud umbes 30 tundi. Kohale jõudes saime teada, et meiega jagab korterit ei keegi muu, kui G mees ise. Õnneks teeb ta kohvi ja ei joo õlut.
I'm sorry to say that Kristjan is no longer the only Estonian winner in the Texas Loosey's raffle.
Rait won a special prize in the first drawing at lunch today! Congratulations!
Kaks tuhat kuus ei olegi uus,
ta polegi uus aasta enam.
Ainsatki ammast ei ole tal suus, jah,
kevadel oli ta kenam.
Maari "smallbrains" Ross
Seekordne reis ONT-TLL läks hilinemise tähe all. Esimene lend Ontariost Houstonisse hilines ca pool tundi, kontrolliti mootorit väidetavalt. See mind eriti ei morjendanud, sest nagunii oli Houstonis aega piisavalt. Houstonis saime teada, et boarding hilineb, sest koristatakse lennukit. Huvitav kas omanikud olid peo maha pidand... Ja siis teatati, et remonditakse WCd. See ka muidugi kriitiline detail lendamiseks. Boarding algas ca 15 minutit enne väljumiskellaaega. ca 20 minutit pärast väljumisaega saadi värava juures liikuma. Järgnes ruleerimine lennuväljal, mis kestis veidi üle tunni, enne kui lennuk õhku sai. Ja siis ka lendas millegipärast tükk aega hoopis läände enne kui tagasi pööras. Kui asi Londonisse jõudis, siis oli Londonis kerge udu. Laskusime. Läbi pilve. Tiiva kohal olevast aknast tiiba ei paistnud. Ja siis järsku on kuulda rataste veeremist vastu maandumisrada. Järgneb ruleerimine mööda lennujaama alla meetrise nähtavusega. Poolteist tundi pärast ettenähtud maandumisaega jõudsime terminali. Seal oli udu juba niipalju hõreadam, et võis aimata, et järgmise värava juures seisab lennuk. Profid mehed need lendurid. Järgnes kotiootamine ja Check-In. Ja siis turvakontrolli saba. Sellesse jõudsin Tallinna lennuki planeeritud maandumisajaks. õnneks polnud see udu tõttu isegi veel maha saanud. Turvasaba oli ikka pikk küll... üle tunni aja läks sellega. Terminali jõudes polnud jätkuvalt teada ei lennuki väljumisaega ega väravat. Tablool ilutses vaid ESTIMATED 1140, mis ilmselt tähistas seda, et 11:40 mõeldakse välja, kust ja mis kell lennuk läheb. Istusin siis monitoride lähistele maha uut infot ootama. Lennujaam oli ikka puupüsti rahvast täis. Ilmselt polnud Tallinna lend kaugeltki ainus hilinev lend. Kui kell lähenes 11:40le, siis hakkasin tihemini tablood jälgima. Ja siis äkitsi monitoril vilgub punane kiri "Closing Gate 92".. no tervist... Ega siis muud kui kiirkorras mainitud väravani. Ja seal siis selgus, et boarding pole isegi mitte veel alanud, rääkimata selle kohesest lõppemisest... Infosüsteem või asi... Veidi ootamise järel lubati väravast läbi ja bussi, sest Estonian Air pole ometi nii rikas ega kvaliteetne firma et jÕuaks terminali koridori ääres peatuda. Järgnes bussisõit lennukini, millel ilutses oranz kiri "Aurela". Sest Estonian Airil pole isegi mitte piisavalt lennukeid. Lennuk ise oli ka paras paroodia. Jalaruum oli praktiliselt olematu. Polegi nii kitsast istmevahet näinud kuskil. Istme seljatoest järgmise istme seljatoeni oli igatahes oluliselt vähem maad, kui minu seljast põlveni. Ilmselt oli antud lennuk ette náhtud jalgateda inimeste veoks. Õnneks leidus häid inimesi, kellel olid lühemad jalad ja kes olid nõus keskmise kohaga, vähemalt sai jalad vahekäiku panna. 4 tundi pärast ettenähtud väljumisaega hakkas lennuk liikuma. Ja 3 tunni pärst oligni Tallinnas. Järgnes lühike autosõit Tartusse. Ja 31 tundi pärast Temeculast lahkumist olingi Tartus. Vähemalt kohale jõudsin.
Alex mingi hetk luges läbi suure raamatu estimatede arvutamisest. Kaks vist lausa. Tegi meile koolituse kah. Eile üritati siis seda ellu viia ja ometi Vihmapuu "from the Dark Ages"-st välja tuua.
Aivar: Nii, kaua sellega läheb?
Hando: Ööö... mmm... 4 nädalat
Sten: Ääää..mmm... 2 nädalat
Aivari silmist on näha numbrite ragistamist.
Aivar: Alex, mis su valem selle kohta ütleks.
Alex jõuab järeldusele, et tulemus oleks miski arv nädalaid + tundmatu konstant.
Aivar: Ok, 3 nädalat.
Kumb siis õieti lõuna pool on... kalifornia või eesti... Eestis on kuuldavasti plussis, aga mina sain täna hommikul autoaknaid jääst puhtaks kraapida. Kusjuures kontoris pole oluliselt soojem... brr... Nimelt töötab kontori küttesüsteem vaid sooja ilmaga. Kui ilm jahedaks läheb, siis pidavat mingi kaitsme välja viskama ja tuleb taaskord töömehed tellida. Ja sarnane lugu on konditsioneeriga, see töötab ainult jaheda ilmaga. Olla known problem :)
Mõningaid mõlgutusi Niiluselt:
- Kui lennuk Egiptuses maandus, oli pärast Tallinnat tunne, nagu oleks jälle koju jõudnud.
- Elukohaks kummituslaev - parajalt lagunenud, valged vaimud rippumas ukseavades ja krokodillivaimud vooditel. Tundus, nagu oleks me kümne aasta järel esimsed turistid sellel laeval.
- Kommentaar Karnaki templile (peasaalis 134 sammast, mujal veel mõnikümmend): "Rohkem sambaid kui Tartu Ülikoolil!"
- Tähelepanuvaeguse all kannatav vanatädi, kes keset templit suupilli välja koukis ning seda mängima asus.
- Väga palju muheda näo ja pikkade kõrvadega eesleid igalpool teeservades.
- Järjekordne kinnitus endale, et kunagi toome me need paar 1000 naelast hiiglaslikku papüürust sealt ära ning riputame seinale. Tunduvalt mõnusam oleks muidugi katta juba terve sein papüürusega, aga see on vist liiga palju tahetud.
- Galabeya karneval laeval - osa poola rühmast, kes estlastega laeva jagas, nägi välja nagu tõelised egiptlased. Keskmine Eesti vanatädi aga ripputas endale kõik kilisevad-kulisevad asjad külge, mida ostnud oli, ja pidas end kohalikuks iluduseks.
- Hulk helepruune koeri, kes suutsid võrdse ükskõiksusega nii päikesepaistel keset turistirohket templit laibana magada kui mööda kitsukest tammiserva rahulikul sammul edasi sörkida.
- Kõigile on teada egiptlastest müügimeeste pealetükkivus ja sõnaosavus, mida annab vaid tõeliselt visa ignoreerimisega peletada. Jälle kord ühest kaubitsejast mööda marssides hõigati meile järele: "You have a wonderful wife! Lucky woman! Lucky Rambo!"
- Kotitäis ehk 2,5 kilo vesipiibu tubakat, mille leidsime Luxori lennujaama taxfree poes eriti odava olevat. Jõudes müüja juurde 8 paki vesipiibu tubakaga, küsis ta meilt, et kas me ikka teame, et see tubakas on? Arvatavasti kartis ta, et me neid värvilisi puuviljapildiga pakikesi kommideks pidasime.
Mul üks tuttav õpib Londonis neuroscience-t, täpsemalt human communication disorders. Ta nägi koolis lindistust ühest autistlikust poisist, kes vaatab mingit piiblijutlust ja siis ise seletab:
"The man said that heaven exists outside of the universe,
but if heaven exists outside of this universe then it can only be inside the black hole, but a black hole is a singularity, and electromagnetic waves cannot pass singularities, so if dead people go to heaven they must pass singularities, but there is no evidence of dead people flying into the black holes, therefore there is no heaven."
Ise on tüüp 6-aastane, ei talu füüsilist kontakti ja hakkab nt karjuma kui teda kallistada. Eelistab kui mitte tema poole vaadata.
There was a young lady named Bright,
Who traveled much faster than light.
She started one day
In the relative way,
and returned on the previous night.
Meie igatahes Kristjaniga lähme nüüd kassijahile. (Londonisse.)